ENERHACK TÖÖTOAD

Soolsuse erinevus loob piirid erineva tihedusega kihtide vahele, mis raskendab veemasside täielikku segunemist.

Oma kogemuse põhjal näeme seda protsessi selgelt, kui lisame erineva kontsentratsiooniga soola ja erinevat värvi värvainetega vett.

Vesiveski ja tuuliku puhul saavad noored valida, kas tahavad ehitada vesiveski või tuuliku ning kuidas tahavad seda teha. Noored saavad luua oma disaine või ehitada olemasolevate näidiste järgi, juhendajad annavad nõu, kuidas labasid aerodünaamilisemaks teha või hüdroenergiat võimalikult hästi ära kasutada. Kõik soovijad saavad ka proovida, kui palju nende tuulik või vesiveski elektrit toodab.

Valmistame koos noortega laavalambi. Laavalamp ise põhineb sooda ja happe (näiteks sidrunhape või äädikas) reaktsioonil, kus söögisooda koostisest (NaHCO3) vabaneb reaktsiooni käigus süsihappegaas. Kui lasta reaktsioonil toimuda mittevesilahustuvas keskkonnas, näiteks õli sees, eraldub süsihappegaas mullidena, mis tekitabki laavalambi efekti. See katse meeldib tavaliselt ühtviisi palju nii noortele kui täiskasvanutele.

Noored ja täiskasvanud saavad targemaks, mis reaktsioon toimub ning miks, väiksemate noortega räägime sellest, mis on süsihappegaas. Lisaks räägime sellest, miks vesi õlis ei lahustu ning mis on tihedus.

Teeme ise külma- ja kuumakotid. Katse ise on lihtne ega võta palju aega, kuid pakub noortele palju rõõmu, kui kott külmaks või kuumaks läheb. Osalejatega saab rääkida sellest, miks mõned reaktsioonid muudavad ained külmaks ja miks mõned kuumaks, kuidas energia soojusega liigub ning suurematele noortele tutvustada ka seda, mis on keemilised sidemed.

Ehitame koos noortega CD-plaadist ning õhupallist hõljuki. See sobib ka päris väikestele noortele ning pärast saab teha võistlust, kelle hõljuk kõige kaugemale jõuab. Katse tegemisel saab noortega rääkida sellest, mis on rõhk ning miks hõljuk liikuma hakkab. Lisaks saab rääkida, mis on õhk ja molekulid ning miks me ei tunne õhku, aga tunneme tuult.

Noored panevad meie juhendamisel kokku väikse elektriskeemi, mille eesmärk on panna tööle väike ventilaator (või muu keerleva mehhanismiga seadeldis, mille noored ise teevad). Suuremate osalejatega on võimalik ühendused kokku joota ja noortele jootmist õpetada, väiksematega saab kasutada krokodillijuhtmeid. Selle raames õpivad noored, mis on elekter, kuidas elektrivool liigub ning kuidas töötavad elektrimootorid.

See on ilma pumbata töötav purskkaev! Osalejad peavad ühendama õiges järjekorras ja õiges pikkuses kõrtega kolm anumat ning tegema need vee- ja õhukindlaks. Kui täidame seejärel õiged anumad õiges koguses veega, hakkab purskkaev gravitatsiooni ja rõhkude vahe mõjul täitsa ise tööle! Sobib nii suurematele kui väiksematele lastele, kuid väiksemad vajavad vanemate abi. Katse võtab veidi aega ning hoolikust, et kõik õhukindlaks saaks, aga kui purskkaev tööle hakkab, on üllatust ja rõõmu palju!